MIS ON RAHVAKOGU?
Rahvakogu (ingl k citizen assembly) on arutleva demokraatia formaat, kus otsuseid teeb läbilõige ühiskonnast ehk mini-avalikkus. Kuna rahvakogu lähtub parimast teadusest, kasutab kollektiivset tarkust ning jõuab ühismeelele, on see kodanikke ja kogukondi võimestav otsustusviis. Igal elanikul on võrdne võimalus rahvakogusse sattuda, sest osalejad valitakse juhuvalimi alusel. Rahvakogu aitab kaasa sellele, et igapäeva-elanike hääled on ühiskonnaelu kujundamises esindatud.
Rahvakogu sobib hästi valuliste, pikaajaliste, suuri muutusi nõudvate otsuste tegemiseks. Läbimõeldult ja kodanikke ning huvirühmi kaasates saab avalik sektor julgustuse tulevikkuvaatavaid otsuseid teha. Niimoodi aitab rahvakogu avalikul sektoril uueneda. Rahvusvaheline praktika on tõestanud, et rahvakogud kaitsevad avalikke huve, kiirendades pikaajalisi muutuseid ja andes keeruliste otsuste tegemiseks vajaliku avalikkuse mandaadi.
Mini-avalikkuse formaate kasutati juba Mesopotaamias ja Vana-Kreekas. Tänapäevased rahvakogud levivad 1970ndatest kohalikul, piirkondlikul ja riigi tasandil eri teemadel, alates linnaplaneerimisest, rändest, keskkonnast ja kliimast, valimisreformist kuni põhiseaduse uuendamiseni. Euroopa Liidus on rahvakogud kujunenud peamiseks kodanikega konsulteerimise viisiks. Seoses süvenevate keskkonnakriisidega on viimasel kümnendil toimunud ohtralt kliimakogusid, korra ka üleilmselt.
Rahvakogu pole võluvits ühiskondliku usalduse tõstmiseks ja lahenduste leidmiseks, selle kõrval on palju teisigi koosloome-formaate. Samamoodi on mini-avalikkuse formaate paarkümmend. Mida rohkem neid omavahel kombineerida ja muuta püsivaks osaks avalikust haldusest, seda tugevam on me igapäeva-demokraatia.
Loe ja kuula rahvakogudest lähemalt
Arutelu “Democratic innovations in Estonia and Finland: citizen initiatives and citizen assemblies”
29. mail 2024 avatud valitsemise nädalal (Open Government Week) tutvustas Eesti Koostöö Kogu koos DD Demokraatiakeskusega rahvaalgatuste ja rahvakogude olulist rolli poliitilistes otsustusprotsessides. Arutelust võtsid osa Onni Pekonen (Soome innovatsioonifond Sitra), Maarja-Leena Saar (Eesti Koostöö Kogu), Teele Pehk (DD Demokraatiakeskus), arutelujuht oli Bart Cosijn (Eesti Dialoogiakadeemia).
Raadiovestlus "Kuidas demokraatiat inimestele lähemale tuua?"
Vahetult enne europarlamendi valimisi rääkisid DD Demokraatiakeskuse eksperdid Maiu Lauring ja Teele Pehk Kuku Raadios saatejuhi Mart Valneriga demokraatiast, demokraatia reformidest ja sellest, kuidas seda kõike inimestele lähemale tuua.
Ettekanne “Demokraatia seis meil ja mujal”
Meie ekspert Maiu Lauring tegi Riigikogus rahvaalgatusõiguse sünnipäeval, 12. aprillil 2024 ettekande, kus arutles demokraatia seisu üle.
MEIE KOGEMUS
Demokraatiakeskuse arutleva demokraatia eksperdid on erinevates organisatsioonides ja rollides korraldanud kõik Eesti kliimakogud – allpool neist lähemalt. Samuti osalesid nad 2013 toimunud Rahvakogu korralduses, mis tekitas tänaseks populaarse rahvaalgatusõiguse ja lihtsustas erakondade loomist.
Tallinna rohelise pealinna rahvakogu (2023)
Olles Euroopa Roheline Pealinn, katsetas Tallinn 2023. aasta oktoobris ja novembris esmakordselt kliimateemalist rahvakogu kui uuenduslikku kodanike kaasamise viisi. Tallinna rahvastikust läbilõike moodustanud 45 elanikku kogunes viiel päeval kolme nädalavahetuse jooksul, et arutada selle üle, kuidas muuta pealinna rohealad kutsuvaks tervikuks. Rahvakogu toimus eesti, vene ja inglise keeles.
Mini-Tallinna mandaat oli prioriseerida Tallinn 2035 strateegia rohealasid puudutavaid tegevusi, mis aitavad pealinnal kliimasoojenemisega paremini kohaneda. Rahvakogu esitas kliimamuutusega kohanemiseks linnavalitsusele 39 ettepanekut rohealade lisamiseks ja praeguse roheluse säilitamiseks. Mais 2024 vastas linn avalikul kogunemisel rahvakogu ettepanekutele ja teatas, et suurem osa ettepanekutest saavad lähiaastatel ellu viidud. Abilinnapea vedamisel vastutab ametite juhtidest koosnev juhtkomisjon kuni 2024. a lõpuni teavituse eest, mis saab rahvakogu ettepanekutest.
Rohkem infot:➢ Rohelise pealinna rahvakogu veebileht (eesti, vene ja inglise keeles): greentallinn.eu/rahvakogu
➢ Galerii rahvakogu päevadest (pildistas Ardo Kaljuvee)
➢ Rahvakogu 39 ettepanekut ja osalenute kirjeldus (eesti keeles)
➢ Tallinna vastused rahvakogu ettepanekutele (eesti keeles, vene keeles)
➢ Demokraatiakeskuse koostatud esmaste tulemuste raport, kus ka soovitused Tallinnale rahvakogude juurutamiseks (eesti keeles)
Korraldajad:
Tallinna Strateegiakeskus ja DD Demokraatiakeskus (projektijuht Maiu Lauring, Teele Pehk, Alla Sirotina, Liisa Jõerüüt, Joanna Kurvits, Karl Lembit Laane, Triin Mirjam Tark)
Tartu kliimakogu (2022)
2022. aasta aprillis-mais toimus Tartu esimene kliimakogu säästva liikuvuse teemal. Osales 45 juhuvalimi teel valitud tartlast (nn mini-Tartu), kes moodustasid läbilõike Tartu linna elanikest, arvestades sugu, vanust, elukohta, tööalast hõivatust ja emakeelt.
Tartu kliimakogu päevad said disainitud nii, et individuaalne arvamus ja kogemus rikastus rühmaaruteludes ning muutus lõpuks kollektiivseks ettepanekuks. Kliimakogus osalejad panustasid elanikena oma elukogemuse ja väärtustega, neilt ei eeldatud eksperdiks olemist ega selleks muutumist.
Kolme nädalavahetuse jooksul toimunud kliimakogu päädis 66 ettepanekuga, kuidas suurendada Tartu tänavate turvalisust ja tervislikkust, vähendada liiklusest tulenevat müra- ja õhureostust linnaruumis ning kujundada keskkonnasäästlikku ja kliimamuutustega arvestavat tulevikku.Kuu aega pärast kliimakogu ettepanekute saamist kutsus linnavalitsus kliimakogu liikmed kokku, et esitleda oma vastuseid ettepanekutele. Kokkuvõtlikult tõdes linnapea koos ametnikega, et 40% ettepanekutest on juba töös, mitmed ettepanekud (nt elurikkuse strateegia loomine) võetakse lähiaastatel plaani ning umbes viiendik ettepanekutest vajab täiendavat analüüsi või rahastust. 2024 alguses tegi linnavalitsus inventuuri kliimakogu ettepanekute hulgas ja andis ülevaate, mis on nendest teemadest vahepeal saanud.
Rohkem infot:
➢ Tartu kliimakogu veebileht (eesti, inglise ja vene keeles)
➢ Kliimakogu ettepanekud linnavalitsusele (eesti keeles)
➢ Tartu linnavalitsuse vastused kliimakogu ettepanekutele (juuni 2022)
➢ Tartu linnavalitsuse inventuur kliimakogu ettepanekutele (2024)
Korraldajad:
Tartu linnavalitsus koos Rohetiigriga (projektijuht Teele Pehk, Maiu Lauring, Kristin Siil) ja Milttoniga (Kadri Vanem, Jolanda Lipu, Liisa Jõerüüt)
Ida-Viru noorte kliimakogu (2021)
Eesti esimene kliimateemaline rahvakogu toimus Ida-Viru maakonna õiglase ülemineku teemal 2021. aasta novembris ja detsembris Ida-Virumaa noortega. Virtuaalses kliimakogus osales kolmel päeval 40 noort vanuses 16-29 aastat. Ida-Viru noorte kliimakogu hindas maakonna õiglase ülemineku plaane ja tegi ettepanekud nende täiendamiseks, et üleminek kliimaneutraalsele tulevikule oleks noorte vaatest õiglane. Kliimakogu toimus eesti ja vene keeles.
Kliimakogu ettepanekud anti edasi õiglast üleminekut koordineerivale rahandusministeeriumile ja Ida-Viru Omavalitsuste Liidule. Enamuse ettepanekutega arvestati riiklikus õiglase ülemineku plaanis. Lisaks kutsuti noored järgnevateks aastateks õiglase ülemineku fondi (340 milj eurot) juhtkomisjoni kohalikke noori esindama. Osalenud noored lõid peale kliimakogu uue vabaühenduse People With Purpose (PWP) Liit.
Rohkem infot:
➢ Ida-Viru kliimakogu veebileht (eesti ja vene keeles)
➢ Kliimakogu ettepanekud (eesti keeles, vene keeles)
➢ Kliimakogu protsessi ja tulemuste esitlus (inglise keeles)
➢ “A Youth Climate Assembly in Ida-Viru: Case Study” – Euroopa Komisjon 2023
Korraldajad:
Eestimaa Looduse Fond (projektijuht Maris Jõgeva), Rohetiiger (Teele Pehk, Maiu Lauring) ja DD StratLab (Kaisa Jõgeva)
HEA ELU RAHVAKOGU
2025. aastal on Demokraatiakeskuse ja Praxise eestvedamisel toimumas
hea elu rahvakogu. See on üleriigiline sündmus, mis toob kokku eestimaalased, et üheskoos mõelda, kuidas suunata meie ühiskonda inimeste ja looduse heaolule. Rahvakogu aitab tugevdada ühist tahet kestlikeks muutusteks.